Meie pere pesapuu

18. märts 2014

18.03.2013 - 80. elupäev

Hommikul püüdsin endale sisendada, et võib juhtuda, et Liisa ikkagi ei tule, aga samas ma ikkagi ootasin teda. Ja kui kell muudkui liikus, mõtlesin, et ega ometi jälle mingi jama ole. 
Hommikul varakult pandi Kasparile jälle silmatilgad ja 10 ajal läksime alla silmaarstile. Ja minu palvetest ja pöidlahoidmisest ei olnud kasu, sest arst arvas, et Kasparile peab ka ikkagi operatsiooni tegema:( Liisa operatsioon oli hästi läinud, ta oli narkoosi hästi talunud ja hapnikutase oli ka korras olnud. Ja seal oli selgunud, et kahjustatud osa oli silmapõhjal kogu 360 kraadi, nii et operatsioon oli vägagi vajalik.
Kuna Kaspar veel taastub songaoperatsioonist, siis pidi silmaarst meie arstiga konsulteerima, kas silmaoperatsioon teha juba sel nädalal või järgmisel.
Käisin Liisat vaatamas, aga kuna arst polnud seal veel käinud, siis ei teatud Liisast midagi.
U 12 ajal, kui ma mõtlesin natuke tukastada, tuli arst ja ütles, et Liisa tuleb üles. Et analüüsi tulemused on korras ja hapnikutase ka. Ja et Kaspari operatsioon tuleb järgmisel neljapäeval, et praegu on ikka liiga vara. 
Oeh jah, see tähendab, et 31. märtsil me ei saagi koju ja tundub, et kaksikud lähevad üle tähtaja:)
Kella 1 ajal tuligi Liisa lõpuks üles meie juurde. 
Arst käskis mul kindlasti pool tunnikest igas päevas leida õues käimiseks. Jätsin siis issi skaibis laste järgi valvama ja läksin õue jalutama. Täna oli jälle mõnus kevad. Mõtlesin, et tegelikult sattusime me päris heal ajal haiglasse elama selles mõttes, et õues on selline sügistalv ja varakevad. Hoopis kurvem oleks, kui oleksin haiglasse sattunud nt 25. mail ja lahkunud septembris, nii et terve ilusa Eestimaa suve oleksime 4 seina vahel passinud.
Lubasin lastele, et kui me koju saame, siis on juba ilus kevad. Ja kui meid lõpuks õue jalutama lubatakse, siis on kindlasti kevad. Mina võtan nemad kaasa ja Nipsu oma kutsikad ja lähme jalutama:)
Kella 2 ajal hakkas Liisa väga nõudlikult tissi taga otsima, kuigi poleks veel söögiaeg pidanud olema. Ja siis ta oli kohe mõnuga pikalt seal söömas. Kõigepealt sõi 46 ml, siis natuke tšillis ja kui Kaspar süüa tahtis, siis võttis seltskonna mõttes ka veel väikese eine ja sõi kokku 68 ml! Kaspar seevastu võttis rahulikult asja: algul 26 ja peale natukest mõtlemist veel natuke, kokku 32 ml.
Kuna arst vaatas, et ta ikka liiga vähe sööb, siis nüüd annan ma talle ikkagi  sondist juurde. Ja mõlemal suurendatakse normi: Liisa sõi juba intensiivis 45, Kaspar nüüd päeval ka. Õhtul juba võiks mõlemad 47 saada ja homme 50! 
Oli ikka väga mõnus üle pika neid kahte tissi otsas nohistamas tunda. Ja nad on tüki maad raskemaks vahepeal läinud. Varsti ei jaksagi enam kahte korraga võtta. Praegu on nad kokku 4,7 kilo, nii et ühe pontsaka beebi jagu. Mõlemad hakkavad vaikselt kaela kandma või siis õigemini oma pead õieli ajama. 
Kurtsin arstile, et Kaspar nädalavahetusel hirmus viril ja rahutu oli. Pühapäeval tuli tal sond äkki ära, kuigi see nagu ei jäänud isegi kuhugi taha ega midagi. Ja siis hakkasin kahtlustama, et äkki tal see sond pandi neljapäeval valesti. Sest see ots oli hirmus pikk, kuigi vaatasin hiljem mõõtu, mis oli täpselt sama, mis uuel. Kusjuures kui ma vaatasin, et ots on nii pikk, siis käisin veel üle küsimas, et kas see on normaalne ja õde ütles, et on. Kui oma arstilt küsisin, et kuidas laps valesti paigaldatud sondist märku võiks anda, siis ta arvas, et siis oli ots ilmselt kusagil söögitorus ja kuigi söök läks õigesse kohta, võis see lapsele ebamugavustunnet küll tekitada. Äkki Kaspar siis sellepärast oligi niiii hirmus viril. Arst lubas vaadata, kes tööl oli ja tema käest küsida. Sellist asja nagu ei tohiks olla.
Aga samas arvas arst, et tal võivad olla gaasid ja üldse võib-olla ta lihtsalt tahabki rohkem lähedust. Sest süles ja kõhul magab ta rahulikult ja öösel võtsin ta kaissu ka, siis ka magas. Aga omas voodis hakkab kägisema ja vigisema.
Kaspari söömised: 12, 24, 8 (peale silmaarsti), 14, 32, 30, 22.
Liisa söömised: 68, -, 50.
Liisa on vahepeal kaalus Kasparist mööda läinud ja kaalus 2401 (+114 võrreldes pühapäevaga) g ja Kaspar kaalus 2340 (+20) g. 

1 kommentaar:

V. ütles ...

Külla ei julge tulla, aga hoian teile pöialt. Sa oled väga vapper.