Hommikul kell 9 laste juurde minnes küsis õde kohe, et millal ma kolida tahan, et tema teada peaks tuba vaba olema. Siis selgus, et ikka pole veel vaba, aga kohe saab. Pakkisin siis asjad kokku ja mõtlesin, et see oleks küll jama, kui jälle siin lahti pakkima peaks. Kella 12 ajal oli Liisa voodi Kaspari oma kõrvale lükatud ja tema koha peal oli juba päevitaja kuvöös. Liisa voodile oli ka juba järjekord:) Nimelt üks lapsuke tahtis kuvöösist välja, aga osakonnas on praegu nii palju lapsi, et voodid on otsas. Kaspari voodi minevat remonti:)
Arst ütles, et Liisale praegu ei taheta südame ultraheli teha, enne kojuminekut siis. Et lapse seisundi pealt on näha, et see auk pole suuremaks läinud ja edaspidi siis jälgitakse, kuni sulgub. Et niikuinii saame 2 aasta jooksul siin korduvalt käia erinevatel uuringutel.
Küsisin Liisa kinnise nina kohta ka. Arsti arvates on see nii siinsest kuivast õhust kui ka sondist. Ja see võivat veel pool aastat hiljemgi probleemiks olla. Aitab füsioloogilise lahusega loputamine ja rinnapiim pidi samuti niisutama. Samuti teeb rinnapiim nina "rasvaseks" ja konnid ei jää enam nii hästi kinni. Aga seni, kuni sond on, ei tohi bakterite pärast rinnapiima ninna panna. Jube kahju on neist väikestest nohisejatest, niigi raske neil see hingamine. Ja need ninad on ju niiiii väikesed.
Arst ütles, et Liisale praegu ei taheta südame ultraheli teha, enne kojuminekut siis. Et lapse seisundi pealt on näha, et see auk pole suuremaks läinud ja edaspidi siis jälgitakse, kuni sulgub. Et niikuinii saame 2 aasta jooksul siin korduvalt käia erinevatel uuringutel.
Küsisin Liisa kinnise nina kohta ka. Arsti arvates on see nii siinsest kuivast õhust kui ka sondist. Ja see võivat veel pool aastat hiljemgi probleemiks olla. Aitab füsioloogilise lahusega loputamine ja rinnapiim pidi samuti niisutama. Samuti teeb rinnapiim nina "rasvaseks" ja konnid ei jää enam nii hästi kinni. Aga seni, kuni sond on, ei tohi bakterite pärast rinnapiima ninna panna. Jube kahju on neist väikestest nohisejatest, niigi raske neil see hingamine. Ja need ninad on ju niiiii väikesed.
Lõunale minnes nägin, et "meie" tuba koristatakse ja lõunalt tagasi tulles ütles õde juba, et võin asjad ära viia, kõige viimasena lähevad lapsed. Tassisin siis kodinad üles (kusjuures 2 kotti olid puhtalt söögiga:)), õde võttis ühe ja mina teise lapse ning üles me kolisimegi. Päris luks tuba on. WC ja duširuum siinsamas, laste pesuks kraanikauss, mähkimislaud, imikukaal. Teine lastevoodi toodi ka. See on päris hea, et üle mitme kuu ei pea ma arvestama mitme võõra inimesega. Ainult oma lastega, kelle vajadused on niikuinii kõige tähtsamad minu jaoks.
Üleval peab esialgu endiselt lapsi kraadima, kuni on kindel, et nad temperatuuri hoiavad. Aga mässude kaalumistest pääsesin, seda pole enam vaja! Päevas korra peab lapsed ikkagi ära pesema-kaaluma. Aga siin näiteks pole lastele ihupiima, Bepantheni kreemi ega neid väikseid lapikesi pepu pühkimiseks. Iga mähkmevahetuse ajal nagu ei viitsi kraani all pesta neid. See ju jahutab neid ka rohkem.
Üleval peab esialgu endiselt lapsi kraadima, kuni on kindel, et nad temperatuuri hoiavad. Aga mässude kaalumistest pääsesin, seda pole enam vaja! Päevas korra peab lapsed ikkagi ära pesema-kaaluma. Aga siin näiteks pole lastele ihupiima, Bepantheni kreemi ega neid väikseid lapikesi pepu pühkimiseks. Iga mähkmevahetuse ajal nagu ei viitsi kraani all pesta neid. See ju jahutab neid ka rohkem.
Kasparile pandi igaks juhuks monitor ka veel. Arsti sõnul minu südame rahustuseks. Ja see hakkas kohe piiksuma, kusjuures all ma polnud mitu päeva piiksugi kuulnud. Aga Kaspari kõht mulises ja mulksus ning kui ta neid välja punnitas, siis hapnikutase langes. Nii et ehmatas ausalt öeldes natuke ära küll. Kuigi ma nägin, et reaalselt polnud lapsel peale punnitamise muud midagi viga.
Õhtusöögist jäin ma ikkagi ilma, kuigi olen söökla kõrval. Ootasin küll viimase hetkeni enne Kaspari pesu, aga 17.20 polnud söögi lõhnagi, kuigi siis oleks pidanud söömine algama. Raseduskriisi nõustaja käis hiljem minu juures ja tõi mulle siis kohupiimakreemi. Õnneks käis ka tädi päeval ja tõi mulle jälle oma sööklast süüa:) Palat on küll söökla kõrval, aga puhkeruum koos külmkapi ja mikrolaineahjuga on jälle koridori teises otsas.
Kui ma oma arstile kurtsin, et sööma ei jõua, siis ütles, et ma peaksin sellega harjuma, et järgnevad 2 aastat on selline trall. Ja imetamisnõustaja arvas, et nii peab mulle ka sondi panema:)
Kui ma Kasparit pesin ja kuivatasin, siis ma avastasin ehmatusega, et need gaasid on tal seal songas. Kõik mulksus ja mulises, kui ma natuke muljusin neid. Ilmselt ta sealt ei saa neid enam välja punnitatud ja pigem vastupidi, mida rohkem ta punnitab, seda rohkem sinna läheb. Küsisin õe käest ka, kas see on normaalne, et "kotid" mulksuvad. Pidi olema normaalne ja ta peabki ise punnitama, kuigi mulle see küll normaalne ei tundu. Nii meil siis mööduski õhtu ja öö suhteliselt rahutult. Kella 22st mõtlesin ka väikese uinaku teha veel, aga sellest ei tulnud midagi välja: kas piiksus masin või nuttis Kaspar. Minu kõhu peal oli rahulikult ja voodis ka kõhuli tundus tal natuke kergem olevat. Kell 1-2.30 me ka suigatasime ainult nii, et Kaspar oli mul kõhu peal. Nii et hakkab pihta! Püüdsin küll temaga võimelda, et aidata gaase välja, aga see ei tundunud väga aitavat.
Liisa sõi täna väga tublilt. Ainult ühe korra jättiski vahele, aga sõi 61, 22, 42, 34, 24 ja 20 ml. Kaspari panin ka iga kord rinnale, aga isegi kui ta oli üleval, siis tissist ta ikkagi huvitatud ei olnud eriti. Sõi siiski kolmel korral, aga ainult 6, 12 ja 2 ml! Ei saa aru, mida ta ootab. Selle aja peale võiks ta vähemalt suuremaid koguseid süüa isegi kui ta iga kord süüa ei viitsi. Muidugi arst ütles ka hommikul, et ega nad ei peagi sööma, et imemisrefleks kujuneb välja alles 34. rasedusnädalal, meil on 36. Ja see, et Liisa niiii tublisti sööb, on tegelikult ime. Järgmisel nädalal võib-olla proovime uuesti sondi ära võtta. Sondi äravõtmisega tuleb lisaainete andmisega mängida, enne oli hea enne sööki süstlast sondi lükata, vahepeal pidin siis lutipudeli luti sisse süstlast laskma ja utsitama Liisat see sealt ära imema. Aga näiteks 5 ml FMS-i söömise peale talle vist tundus, nagu oleks juba söönud:)
Ärgitasin issit ka, et nüüd ta peab meile külla tulema uuesti. Siia peaks saama ta nüüd ööseks ka jääda. Saab ka rahulikult harjutada, enne kui kodus trall lahti läheb.
Liisa kaalus täna 2094 (+43) ja Kaspar 2106 (+36) g.
Õhtusöögist jäin ma ikkagi ilma, kuigi olen söökla kõrval. Ootasin küll viimase hetkeni enne Kaspari pesu, aga 17.20 polnud söögi lõhnagi, kuigi siis oleks pidanud söömine algama. Raseduskriisi nõustaja käis hiljem minu juures ja tõi mulle siis kohupiimakreemi. Õnneks käis ka tädi päeval ja tõi mulle jälle oma sööklast süüa:) Palat on küll söökla kõrval, aga puhkeruum koos külmkapi ja mikrolaineahjuga on jälle koridori teises otsas.
Kui ma oma arstile kurtsin, et sööma ei jõua, siis ütles, et ma peaksin sellega harjuma, et järgnevad 2 aastat on selline trall. Ja imetamisnõustaja arvas, et nii peab mulle ka sondi panema:)
Kui ma Kasparit pesin ja kuivatasin, siis ma avastasin ehmatusega, et need gaasid on tal seal songas. Kõik mulksus ja mulises, kui ma natuke muljusin neid. Ilmselt ta sealt ei saa neid enam välja punnitatud ja pigem vastupidi, mida rohkem ta punnitab, seda rohkem sinna läheb. Küsisin õe käest ka, kas see on normaalne, et "kotid" mulksuvad. Pidi olema normaalne ja ta peabki ise punnitama, kuigi mulle see küll normaalne ei tundu. Nii meil siis mööduski õhtu ja öö suhteliselt rahutult. Kella 22st mõtlesin ka väikese uinaku teha veel, aga sellest ei tulnud midagi välja: kas piiksus masin või nuttis Kaspar. Minu kõhu peal oli rahulikult ja voodis ka kõhuli tundus tal natuke kergem olevat. Kell 1-2.30 me ka suigatasime ainult nii, et Kaspar oli mul kõhu peal. Nii et hakkab pihta! Püüdsin küll temaga võimelda, et aidata gaase välja, aga see ei tundunud väga aitavat.
Liisa sõi täna väga tublilt. Ainult ühe korra jättiski vahele, aga sõi 61, 22, 42, 34, 24 ja 20 ml. Kaspari panin ka iga kord rinnale, aga isegi kui ta oli üleval, siis tissist ta ikkagi huvitatud ei olnud eriti. Sõi siiski kolmel korral, aga ainult 6, 12 ja 2 ml! Ei saa aru, mida ta ootab. Selle aja peale võiks ta vähemalt suuremaid koguseid süüa isegi kui ta iga kord süüa ei viitsi. Muidugi arst ütles ka hommikul, et ega nad ei peagi sööma, et imemisrefleks kujuneb välja alles 34. rasedusnädalal, meil on 36. Ja see, et Liisa niiii tublisti sööb, on tegelikult ime. Järgmisel nädalal võib-olla proovime uuesti sondi ära võtta. Sondi äravõtmisega tuleb lisaainete andmisega mängida, enne oli hea enne sööki süstlast sondi lükata, vahepeal pidin siis lutipudeli luti sisse süstlast laskma ja utsitama Liisat see sealt ära imema. Aga näiteks 5 ml FMS-i söömise peale talle vist tundus, nagu oleks juba söönud:)
Ärgitasin issit ka, et nüüd ta peab meile külla tulema uuesti. Siia peaks saama ta nüüd ööseks ka jääda. Saab ka rahulikult harjutada, enne kui kodus trall lahti läheb.
Liisa kaalus täna 2094 (+43) ja Kaspar 2106 (+36) g.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar