Meie pere pesapuu

11. mai 2010

Puhkus läks kui unenägu

Oiii kui ammu pole kirjutanud. Viimasel ajal enne puhkusele minekut oli tööl nii paganama kiire ja kodus ei viitsinud eriti arvuti taga istuda, rääkimata sellest, et meie internet on tigude tigu.
Jah, puhkus tuli, oli ja läks jälle. 3 nädalat lausa lendas. Ausalt öeldes oli see mu elu esimene korraline puhkus. Puhkus oli pigem meil kodune "töölaager", kes parasjagu last ei hoidnud, tegi tööd: mina riisusin õuet, koristasin oksi, kaevasin ja tegin peenraid, koristasin natuke kappe ja värvisin kaevu, issi võttis puid maha, vedas oksi ja põletas neid lõkkes, ehitas kaevule uue "katuse", pani kasvuhoone aluse paika (ja eile alustas ehitamisega), lammutas vana aeda, koos abitööjõuga alustasid ka uue aia ehitamist, vedasid natuke puid ja liiva koju ning lükkasid kive hunnikusse. Sai vist lühidalt kõik. Aa, lisaks kaotas ämma-äia notsu oma elu, nii et seal sai ka paar päeva oldud. Lisaks käisime meie Karliga basseinis sulistamas ja Marleenil külas ning lasteaias käisin mitmel koosolekul ja oma elu esimesel emadepäeva kontserdil. Ilmad olid kohati kevadiselt soojad, nii et lihtsalt õues peesitada oli ka väga mõnus. Nagu ka lihtsalt Sannuga koos olla. Karlil oli lasteaias nii palju üritusi ja tegemisi, et ta ei saanudki eriti kodus olla.
Nüüd siis olen tagasi tööl ja väga suurt kuhja ei ootagi ei ees. Ahjaa, kägu hakkas sel aastal väga raagus metsas kukkuma, nii et vanarahva ütluse järgi tuleb suur nälja-aasta. Mina olen siiani ainulut herned maha pannud (tegelt küll Karl pani), eks paistab, mis sügisel üles võtta saab.
Laupäeval siis Sõrves kohtume! Karli juba ootab ja muudkui küsib, et kes ikka tulevad.

1 kommentaar:

maailmaparandaja ütles ...

Igastahes laupäeval näeme!