Pole jälle pikka aega kirjutanud. Lausa uskumatu, mis lumi on siin maha sadanud, ma vist ei mäletagi nii paksu lund. Muidugi hea, et ma ei pidanud sel lumesaju päeval välja minema. Tegelikult oleks pidanud Karlile järgi minema, aga ma ei saanud autoga õuest väljagi ja hea oli, sest issi jälle ei saanud koju, jäid suht kodu lähedal kinni. Eile olin siiski sunnitud välja minema, kuna tööjuures korraldati lastele jõulupidu. Õnneks hommikul käis sahk väravatagant läbi ja seega mõtlesin, et väljasaamisega ei tohiks probleeme olla. Muidugi tükk aega kaevasin autot lume alt välja. Laadisin siis lapsed peale ja hakkasin minema, mõtlesin veel, et kui suure tee peale saan, siis on kõik korras. Aga võta näpust, seda polnud vist üldse eile lahti aetud. Ainult üks sõidurada oli sisse sõidetud. Uhh, oli alles sõit, aga kohale jõudsin! Tagasi tulles õnneks oli suur tee lahti aetud. Kodus jõudis Margus kaevata ainult autodeni raja, puude saamiseks peab läbi lume sumpama, mis ulatub ikka tugevasti üle põlve. Ilmataat ikka ei oska piiri pidada! Aga loodetavasti on üle pika aja lumised jõulud.

Muudest teemadest veel niipalju, et minu vahepealne "lapsehoolduspuhkus", mis tänu Karli lasteaias käimisele oli, saab veel enne läbi, kui ma 18. jaanuarist päriselt tööle lähen. Nimelt Karl ei taha enam lasteaias käia. Ja me ei olegi aru saanud, miks. Vahepeal rääkis, et muusikatundi ei taha. Tuli välja, et nad harjutavad seal jõulunäidendit ja kuna ta hiljem tuli, siis ta vist ei saanud hästi aru, mis tegema peab ja ei tahtnud osa võtta. Sellest sai räägitud ja nagu sai korda. Aga ikka, ta ei taha homme minna ja lõpuks ütles, et üldse ei taha. Ei viitsi teda koguaeg keelitada, et mine ikka. Ju siis jääb praegu lasteaiakarjäär pooleli, kuigi tahaks ikkagi teada, miks ta ei taha enam minna. Ta on küll teistest vist natu noorem ja ühed koolieelikud kaksikud pidavat vahel lööma kippuma, aga ma ei suuda uskuda, et seal nii halb on. Nüüd vahepeal tulevad pühad ja eks uuel aastal vaatab, äkki mõtleb vahepeal ringi. Praegu on küll seisi nii, et täna on lasteaias jõulupidu ja Karlil viimane päev.

Sannu on meil jälle nohune. Muidu on ta hirmus asjalikuks läinud ja tahab aidata kangesti. Nii kui venna pükse jalast võtma hakkab, toob talle poti. Ja õhtuti käivad kahekesi koos potil, kuigi Sannul sinna küll midagi ei tule enamasti. Aga veel mõnda aega tagasi ta ei tahtnud potile istudagi. Sannu plaksutab, tantsib, keerutab, aitab mul puid korvist võtta ja pliidi alla puhuda, kui tuld teen. Laob porgandeid ja kartuleid köögikombaini. Segaks tainast, kui emme lubaks kätt pidi kausis olla. Nõusid aitaks heameelega pesta, kui emme lubaks veega mängida. Raamatuid vaatab suure huviga ja näitab näpuga pilte (Karli tehtud pilt:).

Praegu nagu kõik. Kui külm ja lumi vahepeal ära ei võta, siis homme kohtume mandrimaal!