Poole-aastane mees

Sander on juba märkamatult 6 kuud vanaks saanud. Minu arust on see kõige raskem titeiga möödas, nüüd ta teeb ja oskab juba märksa rohkem ning temaga koos saab teha.

Mida siis 6-kuune Sander oskab ja teeb?

-sööb 2 korda päevas tahket toitu: kõrvitsa-, kartuli-, lillkapsa-, porgandi-, õuna-, pirni-, banaani-, virsiku- või aprikoosipüreed, hommikuti siis köögivilju ja õhtul puuvilju. Piima veel peale.

-keerab endiselt seljalt kõhule üle parema õla

-ajab ennast käpuli, kõigutab edasi-tagasi

-liigub edasi: tal on peamiselt mingi kombineeritud stiil, ei rooma ega käputa õieti, aga natuke tõmbab end kätega edasi kõht maas, siis ajab end käpuli ja jälle kõhu peale tagasi ning sellega on ka jupike maad edasi saanud. Tõstab käpuli olles käsi ka maast õhku või sibab jalgadega, aga ilmselt koordinatsioon ei luba veel mõlemat korraga teha, mistõttu ta käpuli edasi ei saa ja kõht vajub maha. Aga ta saab kõik asjad kätte, mis põrandal huvi pakuvad ja liigub juba üsna kiiresti.

Võrreldes selle video tegemisega on ta käpuli märksa osavamaks läinud. Ükspäev hoolega harjutasime: tema tõstis käsi ja mina jalgu ning hoidsin kõhtu üleval, nüüd proovib ise ka. Meetrikese saab juba edasi nii.

-käpuli olles ajab ka põlved maast lahti ja seisab siis nii, pepu upakil

-käpakil olles on end selili keeranud ja nii pea ka ära löönud

-meeldib kangesti vennaga koos joosta

-meeldib süntesaatorit mängida

-meeldib palli ja venna autode järgi roomata põrandal

-õhupalliga meeldib hirmsasti mängida

-öösel sööb endiselt 3 korda, ärkab aga rohkemgi

-magab 3 korda päeva jooksul: hommiku- ja õhtupoole toas 45 minutit, päeval õues paar, max 4 tundi (kahjuks enamasti ikka vahepealsete ärkamistega)

-ila tuleb ikka meeletult, hambaid näha pole veel

-süles vagusi ei seisa, meeldib ronida süles ja lauataga istudes peab lauapealne suures ulatuses lage olema, muidu tehakse puhas vuuk, mis põrandale, mis suhu

-jutustab hea tujuga palju ja magama jäädes jorutab omale unelaulu

-uinub enamasti ise, vahel on vaja kätt kõhu peal hoida või vahel õhtupoolsel ajal lausa süles kiigutada

-kui on hea tuju, siis naeratab suure suuga kõigile, kahjuks aga hea tuju saab kiiresti otsa ja siis on ainult üks virin ja jorin

Kõige suurem lemmik on tal ikkagi suur venna. Aga ka issit õhtul läbi akna vaadates hakkavad käed-jalad siplema ja kukub jutustama. Lemmikajaviide on siiski perekondlik jooks: Karl jookseb ees ja Sannu järel, emme või issi süles muidugi. Aga siis tal ka käed-jalad käivad nagu ise jookseks.