Meie pere pesapuu

10. august 2015

Ilus elu sai läbi

Kes veel kuulnud pole, siis alates 10. augustist istun mina jälle kontorilaua taga ja elan ametnikuelu. Ei, lapsed ei lähe veel lasteaeda, nad on ikka liiga pisid. Vapper issi jääb nendega koos koju. Tegelikult ma muidugi ei tahaks üldse veel tööle minna ja täitsa kahju on, aga mis teha.
Mõtlesin, et panen nende viimaste päevade jooksul kirja, mida ma igatsema hakkan tööle minnes ja mida mitte nii väga. Hiljem ehk oskan lisada, kas ja mida ma naudin tööl käies.
 
Asjad, mida ma igatsema hakkan:
  • hommikuti Liisa kaisus ärkamist ja nende uniseid naeratusi mulle peale ärkamist
  • õues ringi jalutamist ja looduse märkamist
  • lõputut kanade vaatamist ja toitmist
  • laste kiigutamist ja nende kilkeid
  • marjade söömist
  • et iga päev lapsed üllatavad millegi uuega, olgu see sõna või tegu või midagi, mida nad on jälle tähele pannud ja järgi teevad. Nt kui marju käime söömas, siis kordasin Liisale, et sööme mammusid, tema kordas järgi "mammi" :) Või et must mässu tuleb kööki prügikasti viia, selleks tuleb kapiukselt titelukk maha võtta, kapiuks lahti teha, mässu prügikasti panna, seda natuke patsutada ja kapiuks kinni panna. Kindlasti tuleb titelukk ka peale panna :)  
  • vaikset kulgemist terve päev, niivõrd, kui see 2 rübliku kõrvalt on võimalik. Pole otseselt mingeid tähtaegu ega kohustusi kukil, välja arvatud, et pere tahaks süüa ja puhtaid riideid/tube. 
 
Asjad, mida ma nii väga taga igatsema ei hakka:
  • pepude pesemist, eriti kui tehakse sünkroonkakamist :)
  • pudruste nägude ja käte pesemist
  • kui Liisa mind näpust tirib kuhugi ja ma minna ei saa ja ta kõhuli maha viskab ja jonnima hakkab
  • kui lapsed millegipärast riidu lähevad ja kriiskavad üksteise peale, kehtib ka suuremate poiste puhul, siis võetakse ainult rusikad ka käiku aeg-ajalt
  • kui lapsed jauravad magamajäämisega ja pärast on kõigi ja kõige peale tigedad
  • 100 korda päevas köögi põranda pühkimist
  • 10 korda päevas ümberläinud vee/piima pühkimist laualt
  • kui üks või mõlemad on haiged
Esimesel hommikul avastasin, et niiii hea on hommikul rahulikult ja vaikselt kohvi juua. Ei pea samal ajal kellelegi jogurtit vm söötma, ei pea (j)uua andma, ei pea ümberläinud jooki pühkima. Sama kehtib ka lõunasöögi ajal.
Samas viimasel ajal olen märganud, et mulle ei meeldi enam autoga sõita. Vanasti mulle meeldis isegi üksi pikki vahemaid sõita, aga nüüd ootan juba kodust linna sõites kannatamatult, millal ma kohale jõuan. Autosõit tundub ajaraiskamisena. Ilmselt ka lastega sõitmisest on harjumus, et tahaks ruttu jõuda, enne kui nad autosõidust tüdinevad ja riidlema hakkavad.
Peaks vist autosõiduks mingi kasuliku ajaviite välja mõtlema. Esimese asjana tuli pähe audioraamatud ja teisena keeleõppe plaat.

Kommentaare ei ole: