Jah, me oleme JÄLLE haiged! Vaevalt 3 nädalat saimegi terved olla.
Seekord alustas Sander eelmisel nädalavahetusel köha ja nohuga, esmaspäeval-teisipäeval oli kodus. Kuna kolmapäeval oli lasteaiaga teatrisse minek, siis läks lasteaeda.
Liisa ja Kaspar lisandusid kerge nohuga teisipäeval, mis kolmapäevaks ülendus "mahlakase" staadiumiks ja lisandus väike palavik. Kolmapäeval kurtis kurguvalu ka Karl, kellele neljapäevaks lisandus köha ja nohu. Liisa ja Kaspar tundusid neljapäeval juba päris kõbusad, ninad ka niiii hirmsasti enam ei jooksnud.
Aga ega sellega siis asi piirdunud, oh ei! Neljapäeva öösel vastu reedet oksendas kõigepealt Sander ja natukese aja pärast Kaspar. Nujah, see veel puuduski! Hommikul õnneks tundus Sander terve. Kasparile lisandus öö jooksul köha. Liisa aga oli reede hommikul täitsa sossu ja palavik ka jälle 37,7. Hommikul tegin Kasparile soolalahusega auru ja hiljem konsulteerides telefoni teel perearstiga ka Pulmicortiga. Et ennetada eelmist haiglakogemust. Perearst toonitas ka, et kui hingamine läheb kehvemaks, siis Ventolin peale ja valvetuppa!
Hommikuse pudru oksendas Kaspar siiski välja. Ja natuke hiljem piima ka. Lisaks läksid mõlemil kõhud lahti. Ja Liisa oksendas ka ikkagi törtsukese. Nii et pool päeva sain kakat ja okset kraamida ning puhta pesu tagavara vähenes kriitiliselt.
Sossu Liisa:
Reede hommikupoole oli Kaspar ise päris tragi veel, aga õhtuks oli temagi sossu. Nad küll magasid päeva jooksul päris palju, aga Liisa oli kogu ülejäänud aja süles ja õhtul Kaspar ka.
Reede õhtuks lisandus veel üks uudis: Sander kurtis kõrvavalu! Öösel ta oksendas ka jälle. Õnneks kõrvavalu läks laupäeva hommikuks üle. Aga tõusis palavi: 38,7 lausa! Päeva jooksul lisandus peavalu talle. Ja muidugi ei olnud absoluutselt söögiisu.
Laupäeva hommikul magasid lapsed vahelduva eduga päris pikalt. Aga endiselt olid mõlemad sossud hommikupoole. Liisal enam palavikku polnud ja päevapoole tuli natuke elu isegi sisse, käis ja otsis mänguasjad välja, aga suuremat hakkamist ikka polnud.
Kaspar oli aga terve päev ainult süles ja aeg-ajalt hädaldas millegi üle. Palavik oli vahepeal ka 38,3.
Söögiisuga muidugi kumbki ei hiilanud, õnneks siiski soostuvad jooma, ja lisaks on kõhud endiselt mõlemal lahti. Kaspar kakas laupäeva öösel suure pauguga kõik oma riided ja voodi täis.
Pühapäeva öösel oli üsna rahulik juba tõbilas. Ja hommikul oli Liisa päris rõõmsa näoga. Läks isegi mängima. Kaspar ka korraks, aga suht ruttu läks ikka virilaks. Sandril oli pühapäeva hommikuks 37,2 ja päevapoole kadus palavik õnneks sootuks. Ainult köha ja nohu on jäänud.
Nii et ehk selleks korraks on hullem jälle möödas.
Mis on ainuke positiivne asi laste haiguse juures? Ma ei pea päev läbi nende järel kõiksugu asju kokku korjama.
Aga ega sellega siis asi piirdunud, oh ei! Neljapäeva öösel vastu reedet oksendas kõigepealt Sander ja natukese aja pärast Kaspar. Nujah, see veel puuduski! Hommikul õnneks tundus Sander terve. Kasparile lisandus öö jooksul köha. Liisa aga oli reede hommikul täitsa sossu ja palavik ka jälle 37,7. Hommikul tegin Kasparile soolalahusega auru ja hiljem konsulteerides telefoni teel perearstiga ka Pulmicortiga. Et ennetada eelmist haiglakogemust. Perearst toonitas ka, et kui hingamine läheb kehvemaks, siis Ventolin peale ja valvetuppa!
Hommikuse pudru oksendas Kaspar siiski välja. Ja natuke hiljem piima ka. Lisaks läksid mõlemil kõhud lahti. Ja Liisa oksendas ka ikkagi törtsukese. Nii et pool päeva sain kakat ja okset kraamida ning puhta pesu tagavara vähenes kriitiliselt.
Sossu Liisa:
Reede hommikupoole oli Kaspar ise päris tragi veel, aga õhtuks oli temagi sossu. Nad küll magasid päeva jooksul päris palju, aga Liisa oli kogu ülejäänud aja süles ja õhtul Kaspar ka.
Reede õhtuks lisandus veel üks uudis: Sander kurtis kõrvavalu! Öösel ta oksendas ka jälle. Õnneks kõrvavalu läks laupäeva hommikuks üle. Aga tõusis palavi: 38,7 lausa! Päeva jooksul lisandus peavalu talle. Ja muidugi ei olnud absoluutselt söögiisu.
Laupäeva hommikul magasid lapsed vahelduva eduga päris pikalt. Aga endiselt olid mõlemad sossud hommikupoole. Liisal enam palavikku polnud ja päevapoole tuli natuke elu isegi sisse, käis ja otsis mänguasjad välja, aga suuremat hakkamist ikka polnud.
Kaspar oli aga terve päev ainult süles ja aeg-ajalt hädaldas millegi üle. Palavik oli vahepeal ka 38,3.
Söögiisuga muidugi kumbki ei hiilanud, õnneks siiski soostuvad jooma, ja lisaks on kõhud endiselt mõlemal lahti. Kaspar kakas laupäeva öösel suure pauguga kõik oma riided ja voodi täis.
Pühapäeva öösel oli üsna rahulik juba tõbilas. Ja hommikul oli Liisa päris rõõmsa näoga. Läks isegi mängima. Kaspar ka korraks, aga suht ruttu läks ikka virilaks. Sandril oli pühapäeva hommikuks 37,2 ja päevapoole kadus palavik õnneks sootuks. Ainult köha ja nohu on jäänud.
Nii et ehk selleks korraks on hullem jälle möödas.
Mis on ainuke positiivne asi laste haiguse juures? Ma ei pea päev läbi nende järel kõiksugu asju kokku korjama.
Võite 3 korda arvata, kas mul on juba haigustest kõrini või mitte? Tänavu tundub neid ikka eriti palju ja pikalt liikuvat. Ehk nüüd läheb soojemaks ja viirused poevad suvekorterisse.
Aga häid uudiseid ka: võib vist öelda, et Kaspar hakkas 15.04 käima! Enne seda tegi ta 4-5 sammu emme-issi vahel ja siis ka viimased sammud pigem naaldus meie poole, sel õhtul aga muudkui sõelus üle toa.
Suudab ka käies suunda muuta ja kui tasakaal kipub ära kaduma, siis
seisab korraks ja ootas, kuni tasakaal käes. Nüüd paar päeva pole ta haiguse tõttu muidugi käimist harjutanud, aga ehk tuleb kohe meelde, kui enesetunne paraneb.
Liisa, kes senini
hakkas kõiki asju varem tegema, ei ole senini iseseisvalt samme teinud, kuigi sel õhtul vaatas küll huviga. Tema käib toe najal või nõuab kätt tasakaaluks. Eile korraks seisis ise.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar