5. elukuu 29.04 kuni 28.05

29. mail oli jälle perearsti juurde vaja minna. Kaaluti-mõõdeti ja arstitädi oli meiega rahul. Liisa oli 3580 g ja 51,5 cm ning Kaspar 3320 g ja 51 cm.

3. mail võtsime ette lisatoidu andmise. Tegelikult oleks pidanud seda juba varemgi arsti sõnul tegema, aga tundus, et nad on ikka liiga pisid selle jaoks. Proovisime siis nüüd. Nagu arvata on, on see esialgu rohkem mädimine kui söömine. Ajavad keelega suust välja ainult. Peale esimesi kordi teen pausi sisse, kuna tundus, et ei lähe neile ikka see ja 17. mail proovime uuesti alustada.

6. mail tuli meil ette võtta järjekordne Tallinna sõit. Seekord tuli veel varem sõitma hakata, sest kella 10ks pidime juba Lastehaiglas olema. Silmaarst tahtis Kaspari silmi vaadata ja laste isiklik ihuarst mõlemaid lapsi näha. Silmaarst ütles, et Kaspari silmad on jälle nõksu võrra paranenud, aga endiselt päris terved ei ole. 3 nädala pärast tahab ta uuesti vaadata. Lastearst kuulas ja vaatas ning oli meiega rahul. Et lapsed on parasjagu juurde võtnud vahepeal. Vereproovi andsime ka ja hemoglobiin on endiselt pisut madal (mõlemal 115), aga võrreldes viimati haiglas võetud prooviga on tulemus parem. Rauda tuleb endiselt juurde anda, 1,5 ml korraga.

Nädalas võiks lapsed juurde võtta u 150 g ja 6-kuuseks saades võiks kumbki ühe söögikorraga väikese purgi püreed nahka pista. Arst soovitas suvikõrvitsat, lillkapsast ja viimasena porgandit.

Peale arsti käisime mehe õe juures lapsi tankimas ja meile pakuti ka süüa. Tagasiteel hakkas Kaspar kahjuks pahurdama. 

9.05 jäävad lapsed esimest korda vanaemaga paariks tunniks kuni mina lasteaias emadepäeva kontserdil käin. Hiljem pääseme emaga mõlemad kultuurimaja kontserdile, kui issi lapsi valvab. 

11.05 tulevad meile katsikulised, seekord minu pere. Liisa-Kaspar saavad kingituseks oma vanaema õmmeldud lapitekid ja puzzlemati. Lisaks saavad onupojalt laenuks lamamistooli ja mängukaare. 

27.05 on meil järgmine Tallinna sõit. Seekord läheme koos minu isaga, sest nad on paar autot meile välja valinud kuulutustest ja need tuleks üle vaadata. Kuna meid on 5, siis otsutame isa bussiga minna, seal on rohkem ruumi ja saame ka käru kaasa võtta, et proovida, kas see autosse ikka mahub. Aga isa buss jääb paar kilomeetrit enne Ääsmäed seisma! Asusime siis sugulasi läbi helistama, kes meid aidata saaksid. Kuna hommik on veel üsna varajane, siis keegi ei taha esialgu meiega rääkida. Seal teeääres bussis passides on mul väga hea meel, et lastele on piimakanistrid omast käest võtta:). Lõpuks saame meie lastega ühe autoga Tallinnasse ja mehed saavad teise auto, millega minna autosid vaatama. Lastehaiglasse silmaarstile jõuan lastega suht viimasel hetkel, arst on just ringkäiku lõpetamas ja ära minemas. Õnneks on ta nõus kauem olema ja Kaspari ka ikka üle vaatama. Ootame siis, kuni silmatilgad mõjuma hakkavad ja selgub, et Kaspari silmad on terved! See tähendab enneaegse retinopaatia on ise paranenud!

Kaspar naeratas esimest korda teadlikult 13. mail, paar päeva hiljem juba suure suuga ja ajab juttu.

Issi istutas Liisale ja Kasparile aeda oma õunapuu, millel on 2 sorti: Valge klaar ja Suislepp.

Liisa teeb 15.05 oma senise rekordmagamise ja magab öösel 6 tundi järjest. Muidu on magamisega keerulised lood. Vankris ka ei taha magada ainult kui sõidutatakse. Olen juba päris meeleheitel, kui proovin nad teki sisse mässida ja nad magavad! Kuni läks palavaks ja enam ei saanud mässida.
Kodused kaalumised Liisal: 3450, 3605, 3695, 3880, 3965, 4010, 4075, 4110, 4220 ja 4275 g ehk siis 870 g kuus, Kasparil 3170, 3185, 3385, 3475, 3605, 3645, 3740, 3810, 3910 ja 4000 g ehk siis 890 g kuus.