07.02.2014 - 41. elupäev

Täna rääkis arst, et Kasparil on hemoglobiin liiga madal ja talle on vaja vereülekannet jälle (see on tal 4. juba). Seega pandi kanüül tagasi. Ja kuna Liisal on ka kaaliumipuudus, siis talle tilgutatakse veeni seda ja talle pandi ka kanüül jälle. Nii et 1,5 päeva saidki ilma kanüülita olla:(

Ja kuna Kasparil täna hapnikutase kippus langema (eile kusjuures oli väga tublilt pikalt ilma "nuusutamata"), siis tehakse talle ka 2 korda päevas Pulmicort auru, kuigi paar päeva tagasi ütles arst, et tema kopsupilt oli korras.

Liisa kopsu kuulates ütles arst, et juba on parem. Ja paar päeva tagasi tehtud südameultraheli kohta tuli ka alles täna meelde küsida, see oli sama pilti näidanud. Ja see pidi hea olema, et siis pole ava suuremaks läinud. Süda ja kopsud pidid omavahel seotud olema, et kui kopsud on kehvas seisus, siis süda peab rohkem tööd tegema ja ava võib suuremaks minna ja kui süda peab rohkem tööd tegema, siis omakorda kopsud peaks ka, nii et surnud ring tegib. Ehk see aurutamine ikka hakkab vähehaaval efekti andma.

Mõlemal lapsel on selle nädala jooksul tekkinud lutivajadus. Arst mingi aeg tagasi käskis pakkuma hakata ja Liisale vaikselt hakkasin ka, aga ta nagu ei tahtnud veel, ei osanud sellest midagi pidada ja ajas välja. Ja Kasparil ei olnudki lutti. Siis hakkasin vaatama, et Liisa täitsa suure lapse kombel nagu otsib midagi suuga ja maigutab suud ning üritas isegi näppe suhu saada, kui need ta näo juures juhtusid olema. Ja kui midagi muud suu juures juhtus olema, siis üritas ka suuga haarata. Pakun siis talle lutti aeg-ajalt. Esialgu teeb küll väga kibedat nägu, aga täitsa hoolega imeb seda. Mitte küll kaua, sest see kukub suust ära ju. Ega ta väga kaua jaksa imeda ka. Ja lisaks võib ta hoogsa imemisega omakorda hingamise ära unustada, nii et väga kaua ei saagi lasta lutitada. Kaspar hakkas ka nagu suuga otsima ja just siis, kui ma mõtlesin, et peaks õdedelt talle lutti küsima, oligi see talle tekkinud ja ka täitsa imeb seda. Arst arvas, et järgmise nädala alguses võiks proovida Liisat rinnale panna! Et ega ta küll sealt esialgu midagi ei söö, aga vaikselt hakkame harjutama.

Tänasest oleme palatis jälle neljakesi. Ja lüpsiruumi võib lausa järjekord tekkida, kuna juba paar päeva oleme kolmekesi seal olnud ning täna tuli meie palatisse veel üks juurde ju. Ja kõigil on sama graafik. 

Kasparit täna kaaluda ei õnnestunudki, sest vereülekanne kestis päris pikalt ja ma pean ilmselt enne ära minema. Nimelt tulevad täna mu mehed Tallinna ja et nendega natuke rohkem koos saaks olla, siis põgenen koos nendega ööseks tädi juurde. Homme lähme poistega Disney jääetendusele ja juba peabki tagasi tulema. Loodetavasti lubatakse poisid homme väikest õde ja venda siia vaatama. Isa käis ka täna külas, ta tuli koosoleku tõttu varem, ja nägi ka oma lapselapsi esimest korda. Nii et see nädal on külaliste poolest tihe õnneks. Lisaks minu meestele tulevad ka ema ja vend. 

Liisal õnnestus 1 g juurde võtta ja kaalus 1299 g. Nii palju rõõmu ainult 1 grammist:) Ja Kaspar kakas täna vist üle nädala aja ise (muidu tehakse iga päev või isegi mitu korda päevas gaasitoru). Väike kollane titekaka võib ka nii palju rõõmu teha. Väikesed haigla rõõmud:)