Kuna tal oli üks noor neiu kaasas (praktikant äkki?), siis ta rääkis pikemalt talle. Ja rääkis, et nad tagantjärgi koos ITK dr Margusega arvavad, et Liisal ja Kasparil on algusest peale olnud veresuhkru tase kõrge mingi infektsiooni pärast. Et kuigi analüüsidest mingeid baktereid välja kasvatada ei õnnestu (ja enneaegsetel enamasti ei pidavat õnnestuma), siis võib neid ikkagi olla. Ja ilmselt ikkagi ka infektsiooni tõttu Kasparil see südame juha lahti läks. Seda ma ei taibanud küsida, et kas see infektsioon oli neil siis äkki juba sündides.
Veel rääkis ta, et Liisale oli tehtud analüüs, mis peaks näitama, kui tal endal on insuliinitootmisega mingi probleem ehk kui tal peaks olema kaasasündinud suhkruhaigus. Analüüs näitas, et õnneks seda tal ei ole. Ja seega on veresuhkru kõrge tase seotud infektsiooniga. Loodame, et antibiootikumid mõjuvad ja ajapikku suudavad nad ka ise rohkem vastu panna.
Arst mainis ka, et peaksin lastele lutti hakkama pakkuma, et nad hakkaksid vaikselt imemist harjutama. Et võib ka oma sõrme pakkuda, kui ma lutti ei taha anda. Ma ei ole põhimõtteline lutivastane, nii et ma arvan, et pigem lutti. Kuigi selle peale ma ise pole tulnud, et neile seda juba praegu PEAKS pakkuma. Liisal küll oli lutt siin ükspäev, aga Kasparil ei ole. Ja veel küsis arst, et kas neil ikka silmad ka vahel lahti on ja kas nad juba natuke suhtlevad ka. Vahel ikka on. Kusjuures olen tähele pannud, et kui ma 12 ajal viimase söögikorra ja mähkuvahetuse teen, siis Liisal on enamasti silmad suured:) Ja arst arvas, et Liisat võiks isegi mitu korda päevas kängurusse võtta.
Söömisgraafikuid tahtis ka arst muuta. Kõigepealt arvas, et Kaspar võiks senise 2 tunni asemel hakata sööma 2,5 tunni tagant. Natuke hiljem arvas, et Liisa võiks senise 2,5 tunni asemel 3 tunni tagant hakata sööma. Tegin natuke kurba nägu, et andku natuke armu, saaks korraks nad ühte graafikusse. Hirmus tüütu on koguaeg paberil näpuga järge ajada ja lüpsikordi mõlema jaoks sobivaks planeerida ning vahepeal iga tunni tagant emma-kumma juures käia. Õnneks sai! Liisa sööb endiselt 19 ml, aga Kasparil tõsteti päeva jooksul järk-järgult 10-lt 13 ml-ni.
Täna siis olid nad mõlemad kängurus, hommikupoole Kaspar ja õhtupoole Liisa. Ja kuna sai ka jalutamas käidud vaatamata üsna krõbedale ilmale, siis vabu hetki oli ainult õhtul. Kuna tekilõngad said otsa ja olemasolevad tükid nii palju kui neid on ka kokku õmmeldud, siis polegi hullu:)
Õhtusöögiks olid makaronid singiga. Makarone muul kujul kui piimasupis sain viimati ITK-s, nii et päris head olid. Ainult juust oli puudu:)
Liisa ja Kaspar on täna väga vähe "piiksunud", ainult kui Liisa süles oli, läks tal hapnikutase paar korda alla.
Karl ütles täna skaibis, et kui ta õhtul aknast välja vaatab ja ühte tähte näeb, siis see tuletab talle mind meelde. Sest see on sama ilus kui mina ja sama kaugel kui mina... Karl ikka oskab öelda. Kaardi taha, mille issi mulle esimene kord haiglasse tõi oli ta kirjutanud: "Kallis emme! Naerata ka kõige hullemas olukorras, sest naeratus teeb mured väikseks."
Liisa ja Kaspar on täna väga vähe "piiksunud", ainult kui Liisa süles oli, läks tal hapnikutase paar korda alla.
Karl ütles täna skaibis, et kui ta õhtul aknast välja vaatab ja ühte tähte näeb, siis see tuletab talle mind meelde. Sest see on sama ilus kui mina ja sama kaugel kui mina... Karl ikka oskab öelda. Kaardi taha, mille issi mulle esimene kord haiglasse tõi oli ta kirjutanud: "Kallis emme! Naerata ka kõige hullemas olukorras, sest naeratus teeb mured väikseks."
Liisa kaalus täna 1306 ja Kaspar 984 g. Õde mainis, et kui sellised 1 kilo täis saavad, siis nad hakkavad enamasti kiiremini juurde võtma.
2 kommentaari:
Karl tõesti oskab. nii ilusasti öeldud.
Tundub, et Karlist kasvab tõeline romantik. :)
Postita kommentaar