Meie pere pesapuu

7. jaanuar 2014

07.01.2014 - 10. elupäev

Täna hommikul läks uni millegipärast varakult ära. Hakkasin siis raamatut lugema: "50 halli varjundit", sest muud mul siin pole:)
Mu vasaku jala sääremari on endiselt valus ja võtab täitsa lonkama. Hommikul avastasin, et see jalg on isegi natuke paistes ja teist värvi. Püüan täna rohkem jalga liigutada.
Peale hommikust lüpsi läksin laste juurde ja täna anti mulle Taku ka rinnale! Sain ka teda lõpuks hoida ja silitada, nii armas! Esimene kord küll ainult pool tundi, aga piisas sellestki natukesest esialgu. Kusjuures tema hakkas ka luksuma, huvitav, kuidas ma niimoodi neile mõjun:) Tikut hoidsin ka pärast tund aega kängurus. Mõlema känguru ajal võimlesin hoolega oma jalga, nii et õde arvas, et mul ebamugav istuda on. Arst ütles, et täna on neil rahulik päev, võetakse ainult veresuhkru analüüse endiselt. Ja siis kästi hoopiski minul vereproov jälle anda ja piimaproov ka, et kontrollitakse enne neljapäeva üle, ega piimas ega kusagil mul mingeid pahasid baktereid ei ole. Ilmselt siis neljapäeva õhtul proovitakse piimaga uuesti, kui kõik korras. 
Peale kängurut ja enne enda lõunasööki käisin jälle väljas jalutamas. Kahe päeva jalutuskäikude tulemusel nägin, et siin on kõik eluks vajalik käe-jala juures: lillepood, sõõrikukohvik, pizzad, sushikohvik, alkoholipood, Büroomaailm, kamina- ja vaibapood, emme ja beebi pood, apteegid, juuksurid, hambaravid ja isegi Harju maakohus! Ilm polnud küll jälle suurem asi, kõle tuul ja udu, aga vähemalt sain liikuda ja jalg ei olnud ka liikudes nii valus enam.
Peale jalutuskäiku sain lõunat, seejärel lüps, värske piimaga lastetuppa ja seejärel ise 2. korrusele verd andma. Juba seal hakkas segadus pihta, et missuguse korgiga topsi seda peab võtma ja siis mis sinna peale kirjutama. Sain lõpuks pudelikese kätte ja viisin lastetuppa. Kui ma seal kängurus istusin lastega, siis mitu korda helistati palatisse ja sain aru, et laboris nad ei taha mu proove eriti analüüsida, et minu haiguslugu on ju läbi. Lõpuks ehk arst suutis isegi oma sõna maksma panna:) Hoidsin Takut 45 minutit ja Tikut tund ja veerand. Ja siis on aega mõelda ja ümbrust vaadata. Kui eile oli lastetoas kokku 5 last, siis täna 3. Ja kui õed parasjagu lastega ei tegele, siis tundub üks lõputu korrastamine ja sättimine seal olevat:) Küll mööbeldavad kuvööside ja toolidega ning sätivad oma vahendeid. Ja aknast paistab vist teise maja operatsioonituba, sinna saab ka vahepeal piiluda.
Päeval vahetati mul voodipesu ja uus veetünn pandi ka nurka, hommikul jäigi tee joomata, sest vesi oli otsa saanud. Teenindus on siin hea:)
Peale lõunat hakkas sadama, nii et hea, et ma hommikupoolikul väljas ära käisin.
Õhtul käis mul vend külas ja tõi mulle kodust asju, muuseas sain lõpuks ka selle aasta märkmiku. Vennaga juttu ajades magasin isegi tänase Skype´i sessiooni maha, rääkisime siis telefonis vähemalt. Karl tahtis emmele teatada, et ta võitis koolis etlemiskonkursi! Ta oli ise väga uhke selle üle ja emme muidugi ka. Ja esimese hinde koolis oli 5 saanud. Nii tubli koolipoiss!
Kui õhtul läksin lapsi vaatama, siis oli parasjagu käsil kaalumine. Tiku kaalus 820 g ja Taku 780 g. Mulle tundub Taku kaal väga hea, arvestades, et ta pole nädal aega piima saanud. Mingi aeg on nende pikkused ka ikka mõõdetud, 35 cm. Hoidsin veel Takut rinnal tunnikese, ta on ju vähem saanud emmega olla.

Kommentaare ei ole: