Sander on meiega olnud juba tervelt 2 kuud. Kuid samuti, nagu ei kujutanud peale Karli sündi enam ette aega ilma Karlita, tundub nüüd, et Sander on meiega kogu aeg olnud.
Paljud on küsinud, et kas teise lapsega on lihtsam. Vastus oleks, et oleks küll lihtsam, kui seda esimest ei oleks:). Lihtsam on selles mõttes, et ma tean, kuidas nii pisikese titaga toimetada ja oskan erinevaid olukordi ette näha. Raskem on muidugi selles mõttes, et nüüd tahavad kaks last mu tähelepanu, aega ja käsi. Tihtipeale ikka korraga. Nii et kui Karli beebieas oleks piisanud ühest lisakäest, siis nüüd kuluks vähemalt üks paar veel lisaks. Eks sa katsu korraga Karli potile aidata ja Sandrile süüa anda. Emb-kumb peab paratamatult ootama oma murega. Teistest tegemistest ma ei räägigi. Peas käib kogu aeg suur ajuderagin, et aega õieti planeerida: nii, nüüd kohe Sander ärkab, tahab süüa, siis peaks õue minema (3 inimese korraga riidesse saamine on paras võimlemine:)), nüüd peaks hakkama tuppa minema, et jõuaks süüa ja Karl õigel ajal magama jne jne. Õnneks teeb ämm õhtuti perele süüa. Kahjuks Sander on isegi veel unetum kui Karl omal ajal, nii tuleb mitmed ta uinakuajad teda süles hoida (internetis surfamisega saab ka õnneks ühe käega hakkama, kuigi trükkida on hirmus tüütu). Öödest ma ei hakka parem rääkimagi, muidu võtab teil igasuguse titeisu ära:) (ütleme lihtsalt, et Sandri ööd enne kella 3 enamasti ei alga). Kõik see kokku tähendab, et enda jaoks ei ole ühtegi vaba momenti praegu. Isegi WC-s käib Karl mul kaasas:) Aga küll see aeg möödub ja varsti on mõlemad juba suured mehed. Aga tegelikult on 2 lapsega kergem, kui ma kartsin, sest Karl on lihtsalt palju tublim ja asjalikum, kui ma arvasin.
Kuna emme teeb alati pilti, siis endast ja lastest mul pilti polegi panna. See on tehtud Mustjala vallas korraldatud Lusikapäeval: 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar