Helesinine unistus

Eks iga inimene unistab aeg-ajalt millestki. Niisamuti mina, kuigi vahel tundub mulle, et ma võiksin vähem ette mõelda ja unistada ning rohkem tänases päevas elada, oleks endal vähem pettumusi. Aga samas unistused ju viivad edasi. Minul on üks unistus nii umbes aastakene juba peas elanud, mõtlesin, et panen selle siia ka kirja, et ta ikka silma ees oleks ja teaksin, mille poole püüelda.

Kui me natuke üle aasta tagasi Saaremaale kolisime, siis asusime "ajutiselt" elama ämma-äia poole (aeg-ajalt küll käisime ka minu ema juures). Kuna nii ruttu poleks korterit niikuinii leidnud ja laenu poleks ka töökoha vahetuse tõttu ilmselt antud, siis nagu muud võimalust polnudki. Teadagi pole aga midagi püsivamat kui ajutiselt ja nii me oleme ikka siin. Olen ikka kinnisvara kuulutusi sirvinud ja aeg-ajalt on teema üles kerkinud ikka ja jälle. Näiteks kevadel, enne kui tööle läksin ja uus ilmakodanik endast teada polnud andnud, siis oli kindel plaan sügisel linna kolida, kuna Karl pidi lasteaeda minema ja mina oleks vast ka selleks ajaks töö leidnud. Nüüd oleme Karliga mõlemad kodused ja otsest vajadust linnas elada pole, nii on mõte jälle tahaplaanile vajunud. Aga unistus OMA kodust püsib, ükskõik kui head suhted ka teise põlvkonnaga poleks, ikka tahaks ju omaette. Oma tavad, oma reeglid, oma elu, oma mõtted, oma tegemised. Aga praegusel hetkel ei jää mul muud üle, kui unistada. Unistan sellest, kui mul ükskord on OMA kodu, siis kuidas ma esimesel võimalusel saadan mehed maale (nüüd on see 3 mehe puhul muidugi natuke raskem) ja terve nädalavahetuse teen ainult seda, mida just ise tahan. Magan kaua, joon voodis kohvi ja söön võileibu, vaatan telekat, loen raamatut, käin linnapeal šoppamas või kohvikus, teen midagi head süüa endale, kindlasti teen näputööd, sätin kodu ja selleks ajaks, kui mehed tagasi tulevad, küpsetan neile mõne hea koogi ja üks hästi väljapuhanud emme saab neid vastu võtta. Ühesõnaga teen kõike seda, mida võib-olla teised teevad iga päev, aga minu jaoks oleks tõeline luksus. Kes teab, millal ükskord see unistus oma kodust ja oma elust täitub, aga unistamine pole keelatud ja selle eest ei pea õnneks midagi maksma.