Meie pere pesapuu

23. veebruar 2008

Sõnavarast

Hakkasin mõtlema, et ei saa päris öelda, et Karl midagi ei räägi. Ikka mõned sõnad on. "Emme" on tal muidugi ammu selge ja ilma selle sõnata ei lähe viimasel ajal vist 5 minutitki mööda. Muudkui "Emme, emme, emme, emme," et emme vaata, emme tule, emme anna jne, ja kui kohe ei reageeri, siis saab päris pahaseks. "Emme" on ärgates esimene sõna ja enne uinumist viimane. See on täiesti universaalne sõna, millega saab enam-vähem kõik asjad aetud. Teine pea võrdselt emmega Karli suust kõlav sõna, õigemini küll lausa sõnaühend on "Ei taha". Seda kuuleb iga asja peale, eriti aga magamaminemise jutu peale. Ja arumaisaa, kust see väljend talle tulnud on? Ise küll keelan teda vahel eiga, aga ei taha kasutan ma väga harva. Issile öeldakse nüüd "Ssi". Algul tuli see ainult pilti vaadates, nüüd ütleb talle endale ka, võrreldes emmega harva, aga siiski. Onu õpetas talle "onu" ka ütlema, peaaegu kostis juba "onnu", peab veel harjutama. "Apa" on papa. "See" ja "seal" ning "mis see on?" ütleb ka. Ning viisaka poisina tänab palju, "aitäh" tuleb lauaäärest ära minnes ja kui mõni hea asi antakse. Ja lehvitamise juurde ütleb "ta-daa". Kusjuures tere annab käega ja ka võõrastele inimestele.
Siis ütleb asjade kohta: mma (e piima, korra olen kuulnud ka, kuidas "juua" küsiti vanavanaema käest), uu (e kuu), täht, mõm-mõm (oma kaisukaru, aga ka kaisukutsu kohta).
Loomanimetusi ta ei tea, aga ütleb nende häälitsuste järgi, et "iia" on hobune (ka Puhhi multika samanimelise tegelase kohta ütles kohe "iia", vahepeal tuli juba "opa" ka, aga see on ära ununenud), "mõõ" või "muu" on lehm, "mää" on lammas (vahel ütleb ka "utu" laudas), "pääk-pääk" on part, aga vahel ka muud linnud, kassi kohta ütleb millegipärast "äiii" ja koera nähes teeb ähkimist järgi. Varem näitas ka kätega, kuidas Reks aida all auku kaevab, aga seda pole vist ammu näinud. Ja autot või traktorit nähes teeb automürinat järgi.
Pildil mängib Karl oma lemmikäiiga, kas on vist temaga ka juba üsna harjunud, ei põgene Karli nähes toast. Eriti lõbus on see, kui kassil ka mängutuju peale tuleb ja mööda tuba kastaneid või palli taga ajab, siis Karl lõkerdab naerda.

Kommentaare ei ole: