Meie pere pesapuu

28. juuni 2007

Raporteerin vahepeal


Suvitame ikka, kuigi ilmad meid ei soosi, merre pole ikka saanud. Maasikad on valmis ja sääski väga palju õnneks pole. Täna anti emmele vaba päev linnapeal laiamiseks, et lõpukingiks saadud Spa pakett ära kasutada. Üks päev ma juba kärutasin Karliga pool päeva linnas, väga pisike ja igav tundub kodune Kuressaare.
Nii pea me Karliga ilmselt Tartusse tagasi ei tule. Vanavanaema on ka minu valvata ja Karlil rohkem ruumi ringi joosta. Just seda ta peaaegu teebki. Käib igal juhul väga kindlalt ja tahaks juba joostagi, aga jalad ei jõua hästi järele veel. Näpust kinni hoides meeldib ka ikka veel patseerida, kuigi saaks ka üksi hakkama. Saaremaale tulles võttisp raami peal täiesti võõrastel naistel käest kinni, et vaja nüüd jalutama minna. Kass ja koer meeldivad talle hirmsasti. Muudkui seletab neile valju häälega ja tahab patsu-patsu teha. Vaene kass ei julge enam tuppa tullagi hästi.
Vahepeal oli mul veel üks hoolealune. Mitu aastat on juba üks part meile kuuri pesa teinud, seekord oli üks päris pisike poeg maha jäänud. Pakkusin talle siis süüa-juua ja panin kasti elama koos vana pesaga, aga kahjuks kadus ta sealt ikkagi ära. Ei tea, kas sai kass ta kätte või põgenes ise.

Praeguseks over and out, varastan niigi ema töö juurest netti, sest meie tsivilisatsiooni äärealal asuvas majakeses veel internetti ei leidu, kuigi lootust on. Päikest teile!

2 kommentaari:

maailmaparandaja ütles ...

Karl on ikka nii suureks kasvanud. ja täitsa asjalik. Ma piltidelt vaatasin.

saarlanna ütles ...

Karl on jah päev läbi asjalik, muudkui toimetab ja jalutab ringi, kasvamise kohta ise ei oska öelda.