Meie pere pesapuu

24. mai 2007

Tehtud

Sain oma lõputöö siis lõpuks valmis. Uskumatu, vahepeal juba kartsin küll, et ega sellest ikka ei tule õiget asja. Ja mis veel uskumatum - ma sain selle nädal aega varem valmis! Instituudis tehti ka suured silmad. Õigemini kõigepealt, et nojah, eks me võtame vastu (geograafide tähtaeg oli eelmisel päeval, ilmselt arvas, et ma hiljapeale olen jäänud), siis aga et oi, see ju keskkonnatehnoloogia oma, teil ju nädal aega aega veel! Nojah, ega ma päris 100% rahul temaga pole, aga ega selle nädalaga ma teda sisuliselt paremaks poleks kirjutanud, ei oska lihtsalt arukamat juttu ajada. Töö ära andes oli küll korra tohutu kergendustunne, pärast aga hakkasin mõtlema, et kas ma poleks ikka paremini saanud. Aga mis tehtud, see tehtud. Nüüd on veel kaitsmine ka üle elada ja siis lõpuks saab ka minul kool läbi!
Vahepeal on ootamatult kevad saabunud, õigemini viimaste päevade temperatuuri järgi lausa suvi, aga õhk on paks sirelite ja toomingate lõhnast ning Toomel laulavad ööbikud. Sellega seoses on tohutu Saaremaa igatsus tulnud ja linnas kohe üldse ei meeldi. Tohutu müra on väljas kogu aeg, Karl vankris magada ei saa pikalt. Isegi toas ei saa, kuna naabermaja katust vahetatakse ja selleks on vaja hommikul kell 7 kraanaga müristada ja päev läbi kolkida. Karliga pargis murupeal mängida ei saa, kuna ei või kindel olla, et seal pole hetk tagasi kellegi kutsu pissinud või veel hullem, mõni meesterahvas. Kahjuks enne lõpuaktust kuidagi Saaremaale ei saa, eks tuleb siis vastu pidada.

2 kommentaari:

maailmaparandaja ütles ...

tulbi oled!

kõige laisem laiskloom ütles ...

mina ka arvan, et kole tubli oled...