Karlil ei ole enam hambutu naeratus- reedel lõikus esimene hammas. Ega selle nägemiseks peab ikka hoolega vaatama või isegi luubi appi võtma, aga olemas ta on, näpuga katsudes on kenasti tunda. Peale hamba avastamist sai Karl nii mõnegi nutujorina andeks, aga peab ütlema, et see hambakasvatamine tal väga vaevaline ei olnud. Ehk tulevad teised sama kergesti. Issi arvas, et nüüd enam püreed tegema ei pea:)
Ja istuda oskab Karl ka nüüd täitsa ise. Algul kasutas diivanilaua alumise osa abi- ajas selle najale end käpuli ja siis keeras küljeli istuma. Nüüd aga oskab ka täitsa ise maast istuma minna. Ta läheb ikka iga päevaga aina osavamaks. Järgmisena on siis käputamist oodata, käpuli ta ennast juba ajab, aga edasi ei oska nii liikuda. Ja siis saab emme treenida tema järel jooksmisega:)
Ja istuda oskab Karl ka nüüd täitsa ise. Algul kasutas diivanilaua alumise osa abi- ajas selle najale end käpuli ja siis keeras küljeli istuma. Nüüd aga oskab ka täitsa ise maast istuma minna. Ta läheb ikka iga päevaga aina osavamaks. Järgmisena on siis käputamist oodata, käpuli ta ennast juba ajab, aga edasi ei oska nii liikuda. Ja siis saab emme treenida tema järel jooksmisega:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar