Meie pere pesapuu

5. juuli 2005

Tagasi reaalses elus ja interneti rüpes

Elu esimene puhkus saigi läbi selleks korraks:( Aga sellel aastal on esimene selline suvi, kus Kätlin on tööl ega lebota kogu suve Saaremaal, hakkan vist täiskasvanuks saama (tööl olen küll suve ennegi olnud, aga saarel) .
Mis ma siis tegin? Kõike seda, mida lubasin ja rohkemgi veel. Kõige rohkem aga nautisin iga hetke. Kohutavalt mõnus on hommikul 8-9 aeg õue minna, paljajalu kastemärjal rohul käia, imevärsket mereõhku hingata ja peenralt värsket piparmünti tee jaoks murda. Või siis pool päeva lihtsalt päikese käes lebotada ja vahepeal peenralt magusaid maasikaid söömas käia. Ahhh, mõnus on elamine maine! No tuli muidugi ka vähem nauditavate asjadega tegeleda, nagu erinevate liikide ja koguste söögitaimede umbrohust päästmine, ilutaimede eraldamine vähem ilusatest ja heintaimede pügamine muruniitjaga. Päris heinategu aga alles algas, nii et sain õigel ajal tulema. Sai ka pisut rattamatka orgunnitud ja mõeldud, vanaema igaljuhul ehmatasin ära.
Jaanituld sai tehtud, kuigi Muhumaale ei viitsinud enam peale võidukat võrkpalliturniiri sõitma hakata, aga siiski oli tore olla ja vaatamata igasugustele Eestimaa jaanipäevaaegsetele ilmatraditsioonidele oli ilm fantastiline ja tuletegemist soosiv.
Lõpetamistel käisin, lihtsalt juba suurest uudishimust tahtsin KG aktust näha.
Ujumas sai ka meres ära käidud lausa peaaegu viimasel hetkel, kuna ilmad olid enamasti selle 2 nädala jooksul tuulised, pilves ja tihti lausa vihmased. Vesi oli karastavalt jahe, aga nii lihtsalt ei saa, et ujumas jääb käimata ja ega ei tea, kas augustiski paremad ilmad on.
Ja siis sain veel ühe teoga hakkama. Ma olen nüüd täieõiguslik kristlane. Isa ja Margus küll üritasid veel eelmisel õhtul mind Taarausuliste sekka meelitada, aga neil ei õnnestunud see ja pühapäeval sain leeritatud. Kogu see kogemus pani mind ilmaelu ja mitte nii ilmaliku elu üle sügavalt mõtlema.

Kommentaare ei ole: