Meie pere pesapuu

7. märts 2005

Naabritest

Nende naabritega on pidevalt üks jama. Seetõttu eelistaksin mina elada keset metsa, kus naabreid ei ole (peale mõningate loomade muidugi). Aga olude sunnil ei ole see praegu võimalik.
Niisiis naabrid. Meie naaberkorteris toimub kogu aeg midagi. Eelmisel aastal üritas purupurjus korteriomanik korterisse sisse tungida, unustades vist, et ta oli vahepeal sinna üürnikud võtnud. Üürnikele see muidugi ei meeldinud, misõttu kutsuti politsei ja vaesel purjus Andreil pandi käed raudu. Vahepeal ta elas seal ise, mis tähendab, et seal käis pidu peo otsa. Nüüd on ta selle mingitele veel hullematele parmudele välja üürinud. Sügisel tõi politsei sealt laiba välja. Ja nüüd reedel unustas omanik jällegi purjus peaga üürilised ära ja tahtis koju minna. Selleks muukis ta ukse lahti, oli korterist kõik söögi ära söönud ja lõpuks koridorist ka korgid välja keeranud. Eile oli seal jälle pidutsemist kuulda, kolmandat päeva järjest juba, mille peale kõigi naabrinaiste närvid üles ütlesid ja kella 1 ajal võis koridorist kuulda ähvardust, et kui te kohe ei lõpeta, siis ma kutsun politsei.
Mind häirib asja juures kõige rohkem see, et meil on ju ühine wc ja millegipärast ei suuda purjus mehed potile pihta saada. Vastik!

Kommentaare ei ole: